Üks linn, kaks riiki: kuidas Walk sai Valgaks ja Valkaks
Kuni 1920. aastani oli Valga üks linn nimega Walk. Piir tõmmati läbi linna rahvusvahelise komisjoni otsusega, lõplikult jõustus see 1927. Alates 2007. aasta detsembrist saab piiri jälle vabalt ületada.
Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn ja koos Läti Valkaga haruldane kaksiklinn: kaks riiki, üks linn. Nii ei ole see alati olnud.
Walk — Liivimaa linn
Linna mainiti esimest korda 1286. aastal saksakeelse nimega Walk. Siin on läbi aegade elanud kõrvuti eestlased, lätlased, sakslased ja venelased. Linnaõigused andis Walkile Poola kuningas Stefan Batory 11. juunil 1584.
Linna kasvu kiirendas raudtee: Tartu–Valga lõik avati 1887, Valga–Riia 1888 ja Valga–Pihkva 1889. Valgast sai Liivimaa tähtis raudteesõlm, mille depoo ja jaamahoone on tänini linna sümbolid.
1920: piir läbi linna
Pärast Eesti ja Läti iseseisvumist soovisid mõlemad riigid linna endale. Lahenduse leidis rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen Tallents: 1920. aastal tõmmati uus piir läbi linna. Suurem osa linnast koos keskusega jäi Eestile, lõunapoolne osa Lätile ja sai nimeks Valka. Eesti lõunapiir jõustus lõplikult 1. aprillil 1927.
Teises maailmasõjas hävis 1944. aastal ligi kolmandik Valga elamispinnast. Nõukogude ajal kasvas linn 18 500 elanikuni (1979), pärast taasiseseisvumist on rahvaarv vähenenud umbes 12 000-ni.
2007: tõkked kaovad
21. detsembril 2007, kui Eesti ja Läti liitusid Schengeni alaga, eemaldati piiripunktid ning teed ja tarad kahe linna vahel avati. Täna tutvustavad Valga ja Valka end ühe sihtkohana; suurim ühisprojekt on olnud piirile rajatud ühine linnasüda.
2017. aastal ühines Valga linn Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vallaga Valga vallaks.
Allikas: Visit Valga-Valka, Vikipeedia: Valga, Visit Estonia