Meie Valga

Valga linnaosad

Kesklinnast Purakülani ja Laatsist Tambreni: kust Valga asumid alguse said ja millised nad on.

Valga linna pindala on umbes 16,5 ruutkilomeetrit. Ehitatud ala jagavad kolmeks Pedeli jõe org ja raudtee: jõe ja raudtee vahel on kesklinn, Pedelist teisel pool Puraküla ning raudteest lõuna pool Raudteetagune, Pilpaküla ja Laatsi. Ametlikult kinnitatud linnaosade piire Valgal ei ole – nimed on aja jooksul tekkinud endiste mõisate, kõrtside ja talude järgi.

Eesti kohanimeraamat nimetab Valga tähtsamate linnajagudena Eesti poolel Kesklinna, Laatsi, Priimetsa, Puraküla, Rükkeli, Tambre ja Toogipalu. Vanemates kirjeldustes räägitakse ka Raudteetagusest ja Pilpakülast.

Kesklinn

Pedeli ja raudtee vahel

Keskväljak, Jaani kirik, raekoda, asutused ja kauplused.

Puraküla

Pedeli vasakul kaldal

Eramajade piirkond Tartu ja Viljandi maantee ääres; linna osa alates 1925.

Raudteetagune ja Pilpaküla

raudteest lõuna pool

Raudteelaste ja väikemajade asum Võru maantee ümber.

Laatsi

linna kaguosas

Kasvas endise Laatsi linnamõisa ümber Võru maantee kahel pool.

Priimetsa ja Rükkeli

linna põhja- ja kirdeserv

Kalmistud, mälestusmärgid ning raudteeäärsed tööstus- ja laoettevõtted.

Tambre ja Toogipalu

ida- ja kaguserv

Suvilad ja aiamajad metsa taga; Toogipalu kalmistu Võru tänaval.

Kesklinn

Kesklinn jääb Pedeli jõe ja raudtee vahele ning siin on suurem osa linna ja maakonna asutusi, kultuuriasutusi, kauplusi ja teenuseid. Vana linnasüda algab Keskväljakult, endiselt turuplatsilt, kust lähevad välja Riia, Sepa ja Kesk tänav. Madalamat vana osa on kutsutud all-linnaks ja raudtee poole kasvanud osa mäe-linnaks; Vabaduse tänav viib kagusse Võru maanteeks.

Kesklinna tuntumad hooned on Jaani kirik (ehitatud 1787–1816), puidust raekoda (1864–1866), õigeusu Issidori kirik (1897–1898) ja Georg Hellati projekteeritud endine Säde seltsimaja (1911), kus on praegu Valga Muuseum. Raudteejaama praegune hoone valmis 1949. aastal ja on kultuurimälestis; depoo tegutseb 1895. aastast. Kesklinna lähedal on linnapark (6,9 ha) – see rajati endise Vidriku ehk Friedrichshofi linnamõisa pargi kohale.

Umbes pooled kesklinna vanadest hoonetest on pärit 20. sajandi algusest, nende kõrval on nõukogudeaegsed paneelmajad. Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (22,7 ha) lõpetati 22. juulil 2025; üksikud kultuurimälestised on endiselt kaitse all.

Puraküla

Puraküla asub Pedeli vasakul kaldal ning on peamiselt elamupiirkond, mille peatänavad on Tartu ja Viljandi maantee. Põhjaserval Transpordi tänava ääres on transpordi- ja ehitusettevõtteid.

Asum sai alguse 1893. aastal, kui senine mõisamaa jagati krundimaaks. Nimi tuleb Pura kõrtsist, mis oli omakorda nime saanud Läti poolel asunud Pura (läti Burga) mõisa järgi. Valga linnaga liideti Puraküla 1920. aastate keskel – Edgar Kanti andmetel alates 1. jaanuarist 1925, mil sellega lisandus linnale 182 hektarit ja umbes 1500 elanikku. Tollal olid peaaegu kõik Puraküla majad ühekorruselised.

Purakülas, Viljandi maantee ääres, avati 1880. aastal Valga esimene eestikeelne kool. Siin on sündinud näitlejanna Liina Reiman.

Raudteetagune ja Kapsamõisa

Enne raudteed oli praeguse raudteetaguse ala Võru maantee ääres vaid üksik kõrts, tuuleveski ja küün. Ehitama hakati 1892. aastal koos raudteega ning esimesed elanikud olid suuresti raudteelaste pered. Vanemad majad jäid Võru maantee äärde.

Raudteest lõuna pool asus ka endine Kapsta linnamõis, mille järgi tuntakse kanti Kapsamõisa nime all. Maa-ameti aadressiandmetes on endise mõisa asukoht märgitud Oru tänavale.

Pilpaküla

Pilpaküla on Raudteetagusest noorem väikemajade asum linna lõunaservas, Võru maantee ja endise Koikküla kitsarööpmelise raudtee vahel. Majad ehitati peamiselt 1920. ja 1930. aastatel ning tänavad on laotud male­laua­mustris. Pilpakülaks on Eestis üldiselt kutsutud uusi kergete väikemajadega piirkondi. Täpseid tänapäevaseid piire Pilpakülal ei ole.

Laatsi

Raudteest lõuna pool Võru maantee kahel pool on peamiselt elamupiirkond, mille idapoolset osa tuntakse Laatsi nime all. Laatsi oli Valga linnale kuulunud mõis, mis tekkis tõenäoliselt 18. sajandil (1819 Latschemuische, saksa keeles ametlikult Wichmannshof, läti keeles Lāču muiža). Nimi pärineb arvatavasti läti talupoja hüüdnimest Lācis ehk karu. Linn kasvas mõisahoonete ümber 20. sajandi teisel poolel. Linna lõunaosas on ka Peebu park (3,1 ha).

Priimetsa ja Rükkeli

Priimetsa oli okasmets, mis piiras linna kirde poolt; 1925. aastal see kuivendati ja linn hakkas sinnapoole laienema. Priimetsa kalmistul on Vabadussõja mälestusmärk (1925, taastatud 1988). Metsa tänava lõpus on Teise maailmasõja aegse sõjavangilaagri Stalag 351 ohvrite kalmistu; mälestusmärk koos skulptuuriga „Lein“ avati seal 1965. aastal.

Rükkeli on linna põhjaserv. Raudtee põhjapoolsel küljel Rükkeli ja Priimetsa kandis paiknevad Valga suuremad tööstus-, transpordi- ja laoettevõtted.

Tambre ja Toogipalu

Tambre on suvilapiirkond Valga idapiiril Tartu ja Võru raudtee vahel, ülejäänud linnast metsaga eraldatud. Seal on suvilad ja aiamajad ning looduskaitse all olev Tambre parkmets (8 ha). Nimi tuleb Oosuli oja ääres asunud Tambre kõrtsist, mida varem kutsuti Oosuli kõrtsiks (1723).

Toogipalu on paik ja kalmistu Valgas Võru tänaval (Võru 117). Nimi tuleb Läti poolel asunud Toogi talude järgi; läti keeles on kalmistu Stoķu kapsēta.

Endised linnamõisad

  • Vidriku (läti Pidriķa muiža, saksa Friedrichshof) – mõisa park sai hiljem linnapargiks.
  • Kapsta (läti Kāpostiņu muiža) – raudteest lõuna pool, Kapsamõisa kandis.
  • Oosuli (läti Ozolu muiža) – nime kannab Oosuli oja linna idaservas.
  • Laatsi (läti Lāču muiža) – andis nime kaguosa asumile.

Üle piiri, Valka linnas, on tuntumad linnaosad Piparciems ja Putras kalns.

Allikad: Eesti kohanimeraamat: Valga, Puraküla, Laatsi, Tambre, Eesti Entsüklopeedia: Valga, Edgar Kant, Valga (1932), Elmar Anton, Valga ajaloost, Muinsuskaitseamet: Valga muinsuskaitseala lõpetamine, Vikipeedia: Valga. Kui tead oma kandi kohta rohkem või leiad vea, kirjuta toimetusele.