Meie Valga

Mida teha Valgas

Vaatamisväärsused, vaba aeg, söögikohad, sündmused ja lähiümbrus – Valga külastaja ja kohaliku teejuht.

Valga on väike linn, kuid ühe päevaga jõuab siin teha rohkem, kui esmapilgul arvata võiks: seista korraga kahes riigis, kuulata Eesti ainsat Ladegasti orelit, sõita sõjatehnikaga ja jalutada mööda Pedeli jõge Lätti ja tagasi. Kogusime kokku linna vaatamisväärsused, vaba aja võimalused, iga-aastased sündmused ja huvitavamad kohad lähiümbruses.

Lahtiolekuajad ja piletihinnad muutuvad – vaata enne minekut koha enda lehelt.

Vaatamisväärsused kesklinnas

Keskväljak ja Eesti–Läti piir

Kesk 17, avatud ööpäev läbi

2018. aastal valminud väljak sai 2019. aastal Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia. Siin on piirikiik, mis kiigub Eestist Lätti, pink, kus kumbki istuja on eri riigis, tänavakorvpall, lauatennis ja mänguväljak. Piirikontrolli pole olnud 2007. aastast; väljastpoolt ELi tulijal peaks pass kaasas olema.

Jaani kirik

Keskväljaku ääres

Christoph Haberlandi projekti järgi 1787–1816 ehitatud kirik on Eesti ainus ovaalse põhiplaaniga kirik. Seal on 1867. aastal valminud Friedrich Ladegasti orel – Eesti ainus ja algsel kujul säilinud. Keskpäeval ja keskööl kõlab tornist muusika. Suvel avatud T–P, talvel ettetellimisel.

Raekoda

Kesk 11

1864–1866 ehitatud raekoda on Valga vanim puithoone ja ilus näide hilisklassitsistlikust puitarhitektuurist.

Valga Muuseum

Vabaduse 8

Muuseum asub Georg Hellati projekteeritud endises Säde seltsimajas (1911), kus 1911–1948 tegutses teater. Näitustel on loodussaal hundikoopa ja Helme koopaga, muinasaeg ning ajalugu Alfred Neulandist ja Paju lahingust raudteesõlme ja nõukogude argielu välja. Avatud K–L 11–18, P 10–15.

Militaarajaloo muuseum

Pikk 16

Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon ehk militaarteemapark: töökorras tank, piirivalve helikopter, relvakogu, MI-8 lennusimulaator, laserlahingud ja sõidud sõjatehnikaga. Suvel avatud iga päev 9–17, talvel T–L 9–17.

Issidori peakirik

Pargi 1a

Punasest ja kollasest tellisest viie kupli ja kellatorniga õigeusu kirik ehitati 1897–1898. See on üks Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku neljast esinduskirikust ja kannab Tartu märtri Isidori nime.

Püha Vaimu kirik

Maleva 8

Katoliku kirik ehitati 1907. aastal Leedu ja Poola raudteelaste toel. Tornita on see seetõttu, et tsaarivalitsus torni ehitamiseks luba ei andnud. Nõukogude ajal oli hoones ladu ja hiljem võimla.

Säde park ja Nipernaadi

Aia 10, avatud ööpäev läbi

August Gailiti Toomas Nipernaadi pronkskuju tõstab kübarat. Kohalik komme: hõõru kuju tõstetud saapa tallat, siis läheb reis hästi. Pargi ääres on 1902. aastal ehitatud Zenckeri villa, kus asub Valga Keskraamatukogu (Aia 12).

Linnapark ja Vabadussõja mälestussammas

J. Kuperjanovi tänava ääres

Linnapark rajati 20. sajandi alguses Friedrichshofi pargi kohale, mis oli 1860. aastatest linna vanim park. Amandus Adamsoni 1925. aasta mälestussammas õhati 1940. aastal ja avati samal kohal uuesti 16. augustil 2013.

Raudteejaam ja auruvedur

Jaama puiestee 12 ja 2

Praegune stalinistlikus stiilis jaamahoone valmis 1949. aastal ja on 2017. aastast kultuurimälestis. Jaama ees seisab 1949. aastal Sormovos ehitatud 87-tonnine auruvedur SU 251-98, mis pandi üles 1998. aastal Pihkva–Valga–Riia raudtee 110. aastapäevaks.

Vangilaagri kalmistu

Priimetsa, Metsa tänava lõpus

Teise maailmasõja aegse Stalag 351 sõjavangilaagri ohvrite matmispaik ja mälestusmärk kirjaga „Inimesed, olge valvsad“. Eraldi mälestusmärk on umbes 300 Saksa sõjavangile.

Väiksemad mälestusmärgid

kesklinnas

Mälestusmärgid on Eesti esimesele olümpiavõitjale Alfred Neulandile (Antwerpen 1920) ja Poola kuningale Stefan Batoryle, kes andis Valgale 1584. aastal linnaõigused.

Üle piiri Valkas

Valka on Keskväljakult mõne sammu kaugusel ja kahe linna vahel liigutakse vabalt.

Lugaži kirik

Rīgas iela 9

Esmamainitud 1477. aastal. Kiriku torn on vaateplatvorm, kust näeb mõlemat linna.

Valka koduloomuuseum

Rīgas iela 64

Valkas Novadpētniecības muzejs asub endises Cimze õpetajate seminaris ja jutustab Valkast kui Läti iseseisvuse hällist.

Putraskalns

Valka

Mäe peal on vaatekoht kahele linnale; Pedeli matkarajalt viivad üles trepid.

Vabaõhulava

Pedeli jõe ääres

1969. aastal ehitatud umbes 2000 kohaga laval istub publik jõe ühel kaldal ja esinejad teisel.

Loodus ja liikumine

Pedeli puhkeala ja loodusrada

Tartu 2

Umbes 5 km pikkune asfaltrada kulgeb mööda Pedeli jõge ja kahe paisjärve ümber ning ühendab Valgat ja Valkat. Raja keskel tähistab piiri laudtee. Rannas on mänguväljakud, välijõusaalid ja koerte jalutusalad, suvel ka rannakohvik. Sobib jalutamiseks, rattasõiduks, rulluisutamiseks ja talvel suusatamiseks.

Discgolf

Valga Discgolfi Rada

9 korviga tasuta rada, mis algab koolivõimla tagant mäelt. Lisaks on linnas Jaanikese discgolfipark.

Staadion ja terviserajad

Valga Keskstaadion, E. Enno 15

Staadion on suvel avatud tööpäeviti 8–21. Valga Spordi hallata on ka spordihall, Priimetsa terviserada ja Jaanikese motokompleks.

Rattaga

EuroVelo 11

Rahvusvaheline rattamarsruut viib Valgast põhja Tartu ja Rakvere kaudu Tallinnasse ning lõunasse läbi Läti Daugavpilsi poole. Ratta saab võtta rongi peale ja tagasi sõita omal jõul.

Söök ja kohvikud

  • TUBA – Kesk 19, kohvik Keskväljaku ääres 18. sajandi puumajas.
  • Carl – Kesk 1, kohvik-pagariäri.
  • Horan – Kesk 16, Korea köögi baar.
  • Johanna – Vabaduse 35, kodukohvik, tegutseb 2016. aastast.
  • Sinel – Pikk 16, soodne lõuna militaarmuuseumi juures.
  • Tammi baar – Tartu 6a.

Rohkem söögikohti leiad meie ettevõtete kataloogist.

Iga-aastased sündmused

  • Juuni: Valga linna päevad ja Valga–Valka kaksiklinna festival. Linnapäevi peetakse 1994. aastast linna sünnipäeva paiku 11. juunil; kahe linna ühine pidu on suures osas tasuta, kavas on kontserdid Keskväljakul, linnatuurid ja Liivimaa laat Säde pargis.
  • Juuli algus: Valga Hot Shorts. Lühifilmide festival Valga kultuurikeskuses.
  • August: Valga MilFest. Rahvusvaheline militaarajaloo festival militaarmuuseumis lahingulavastuse, kontserdi ja vanavaralaadaga.
  • Kevad: heategevuslik piirilaat. Kahepäevane laat, mida on peetud üle kahekümne korra.

Lähiümbruses

Vahemaad on linnulennult Valga kesklinnast; mööda teed on veidi pikem.

Paju lahingupaik

umbes 7 km

31. jaanuaril 1919 toimunud lahingus vabastati Valga; raskelt sai haavata Julius Kuperjanov ja lahingus osalesid Soome vabatahtlikud Pohjan Pojat. Georg Saare kavandatud mälestussammas avati 1994. aastal.

Sangaste loss

umbes 20 km

1879–1881 Otto Pius Hippiuse projekti järgi ehitatud punastest tellistest loss, praegu hotell ja restoran.

Karula rahvuspark

umbes 23 km

12 364 hektari suurune rahvuspark umbes 40 järvega; kõrgeim koht Tornimägi (137 m). RMK Rebäse maastikurada (7 km) algab Tornimäe vaatetorni parklast.

Helme ordulinnuse varemed

umbes 28 km

Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajatud linnus, mille rootslased 1658. aastal õhkisid. Varemete all liivakivis on Helme koopad.

Hargla

umbes 28 km

1821. aastal ehitatud kivikirik Emil Jacobsi altarimaaliga ja 1667. aastal esmamainitud kõrts.

Taagepera loss

umbes 32 km

Otto Wildau projekteeritud mõisahoone (1907–1912) 40-meetrise torniga, praegu hotell ja restoran. Lossi juures algab 5,4 km matkarada lühemate ringidega.

Kuidas Valka jõuda

  • Rongiga. Valga on ainus raudteeühendus Eesti ja Läti vahel. Elroni rongid sõidavad Tartu–Valga liinil; 12. jaanuarist 2026 on kord päevas ka otserong Tallinn–Tartu–Riia, mis peatub Valgas. Sõiduplaanid: elron.ee.
  • Bussiga. Bussijaam on raudteejaamaga samas hoones, Jaama puiestee 12. Busse käib nii Eestist kui ka Lätist.
  • Autoga. Tartusse ja Viljandisse on umbes 80 km, Pärnusse 140 km, Riiga 160 km ja Tallinnasse 235 km.

Valga asumite kohta loe lähemalt lehelt Valga linnaosad.

Allikad: Visit Estonia: Valga ja Valka, Visit Valga-Valka, Valga Muuseum, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Valga Sport, RMK Rebäse maastikurada, Elron, Vikipeedia: Valga, Paju lahing, Karula rahvuspark. Kui midagi on muutunud, kirjuta toimetusele.