Meie Valga

Kultuur

Valga Muuseum: Säde seltsimaja ja Valgamaa lugu kolmel korrusel

Valga Muuseum asub Georg Hellati projekteeritud Säde seltsimajas, kus 1911–1948 tegutses teater. Püsinäitus viib mammutihammastest ja muinaslinnusest raudteesõlme, küüditamise ja nõukogude argieluni.

Valga Muuseumi hoone
Valga Muuseum. Foto: Oktoober / Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0, kärbitud

Valga Muuseum aadressil Vabaduse 8 on parim koht, kust saada Valga ja Valgamaa loost terviklik pilt. Muuseum asutati 1955. aastal maakonna koduloomuuseumina ja asub kesklinnas ühes linna uhkeimas hoones, endises Säde seltsimajas.

Maja, mille ehitasid Valga eestlased

Kui Valgast sai 1889. aastal raudteesõlm, kasvas linnas kiiresti eestlaste arv ja 20. sajandi alguseks elas siin eestlasi ja lätlasi peaaegu võrdselt. 1902. aastal asutasid kohalikud ettevõtjad ja kultuuritegelased eesti seltsi Valga Seltskondlik Ühendus „Säde“.

1911. aastal ehitas selts endale hilisjuugendstiilis teatri- ja seltsimaja. Selle projekteeris Georg Hellat (1870–1943), keda peetakse esimeseks eesti kutseliseks arhitektiks; tema kavandatud on ka Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Majas olid hotell, pangad, kauplused, restoran, seltsiruumid ja 600 kohaga teatrisaal, kus tegutses aastatel 1911–1948 Säde teater.

Hoone sai tulekahjudes kannatada 1920., 1948. ja 1988. aastal, kuid jäi alati kasutusse. 1957. aastal kolis siia Valga Muuseum, teises tiivas tegutseb samast ajast Rahvusarhiivi Valga osakond. Praeguse ilme sai maja 1999. aasta renoveerimisel. 2015. aastast on muuseum Valga linna, nüüd Valga valla asutus; varem kuulus see Kultuuriministeeriumi haldusalasse.

Mida püsinäitusel näha

Püsinäitus on kolmel korrusel ja jutustab Valgamaa ja Valga linna loo muinasajast 20. sajandini.

Loodus

Loodussaalis näeb Eesti loomi ja linde, hundiurgu ja Helme koobast. Eraldi lugu räägib Valgamaa mammutihammastest. Üks leiti 1960. aastal Valgast Pudrumäelt kruusa kaevandades ja radiosüsiniku analüüsi järgi on see umbes 28 800 aastat vana. Teine leiti 1966. aastal Taageperast ühe maja pööningult ja on umbes 42 200 aastat vana. Kogu Eestist on seni leitud 14 mammuti purihammast, neist kaks Valgamaalt.

Muinasaeg

Muinasaja saalis on muinaslinnus ja palju Valgamaalt leitud esemeid. Ühes osas saab teada Koorküla Valgjärve põhjas lebavatest puitkonstruktsioonidest. Neid on uuritud juba 1640. aastast, kui järve saadeti tuukrid, ja vaieldud, kas tegu on uppunud mõisa või hoopis muistse vaiasulaga. Teine väljapanek tutvustab ketramist kedervarrel.

Ajalugu

  • Valga inimesed. Johannes Märtson oli aastatel 1902–1917 Valga esimene eestlasest linnapea. Marta Pärna juhtis 1908–1932 Valga tütarlastegümnaasiumi ja oli üks esimesi naisi Eestis, kes gümnaasiumi juhtis. Valgas sündinud Alfred Neuland tuli 1920. aastal Eesti esimeseks olümpiavõitjaks.
  • Õigeusu kirik. Vitriinis on Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku preestrirõivad. Seinal on ülevaade maakonna õigeusu kirikute ajaloost.
  • Paju lahing, mis vabastas Vabadussõjas 1919. aasta jaanuari lõpus Valga.
  • Küüditamine. Ühes ruumis on loomavagun, mis meenutab 1949. aasta märtsiküüditamist. Seintel on Aapo Puki maal Siberi maastikust ja fotod küüditatutest.
  • Hõbedakogu. Kogu asub endise Valga Panga (1921–1940) võlvruumis maja algusaegadest pärit seifi ümber. Vitriinides on eri ajastute mündid, sealhulgas Kuigatsi Vasila aare, ning märgid, lauanõud ja ehted.
  • Raudtee ja postitee. Kaks suurt kaarti näitavad Valgamaad läbinud hobupostiteid ja raudteeliine. Välja on pandud raudtee- ja postiesemed ning verstapost.
  • Nõukogude argielu okupatsiooniaja Valgas.

Praegu muuseumis

21. oktoobrist 29. novembrini on avatud illustratsiooninäitus „Lugude linn“. Aasta lõpuni on üleval Valgamaa suveniiride ja sümboolika näitus ning 11. novembrini noorte fotokonkursi „Imeline Valgamaa 2026“ näitus. 5. novembril peetakse muuseumis X Eesti-Läti ajalookonverents. Muuseumi näitust saab 6. jaanuarini vaadata ka Jaani kirikus.

Külastamine

  • Lahtiolekuajad: kolmapäevast laupäevani kell 11–18, pühapäeval 10–15. Esmaspäeval, teisipäeval ja riigipühadel on muuseum suletud.
  • Piletid: täispilet 8 eurot, õpilane, üliõpilane ja pensionär 5 eurot, perepilet (2 täiskasvanut ja 2 last) 20 eurot. Kuni 7-aastased lapsed saavad tasuta sisse. Kehtib ka muuseumikaart.
  • Ekskursioonid: 45-minutiline näitusetuur kuni 25 inimesele maksab eesti keeles 20 eurot, inglise või vene keeles 30 eurot. Muuseum korraldab ka tunniseid linnaekskursioone.
  • Kontakt: muuseum@valgamuuseum.ee, telefon 766 8863.

Muuseumist on paar kvartalit keskväljakule ja raekojani. Rohkem ideid leiad lehelt Mida teha Valgas.

Allikas: Valga Muuseum: maja ajalugu, Valga Muuseum: püsinäitus, Valga Muuseum: hinnakiri, Vikipeedia: Valga Muuseum

Jaga lugu: Facebook WhatsApp E-post