Valga raudteejaam: stalinistlik jaamahoone ja auruvedur SU 251-98

Valga raudteejaam aadressil Jaama puiestee 12 on üks linna keskseid paiku. Samas hoones asub ka bussijaam, nii et enamik rongi või bussiga saabujaid näeb Valgast esimesena just seda stalinistlikus stiilis torniga maja ja selle ees seisvat auruvedurit.

Raudtee tegi Valgast sõlmpunkti

Valga jaam rajati 1887. aastal koos laiarööpmelise Tartu–Valga raudteega, mis oli osa Pihkva–Riia liinist. Pihkva–Riia raudtee avati ametlikult 22. juulil 1889 ja samal aastal valmis ka tehniliselt kõige keerulisem Valga–Petseri–Pihkva lõik. Sellega sai Valgast suur raudteesõlm.

Hiljem lisandusid kitsarööpmelised liinid: 1896. aastal Valga–Ruhja–Pärnu ja 1903. aastal Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee. Raudtee tõttu kasvas Valga 20. sajandi alguses Eesti kõige kiiremini kasvavaks linnaks ja Esimese maailmasõja lõpuks elas siin umbes 20 000 inimest. Raudtee taha kerkis raudteelaste asum, millest räägime lähemalt lehel Valga linnaosad. Nõukogude ajal töötas Valgas raudteel kõige rohkem umbes 2000 inimest.

Esimene jaamahoone hävis sõjas

Valga esimene jaamahoone avati 27. novembril 1889. See oli pikk ühekorruseline punastest tellistest historitsistlik maja, mis hävis 1944. aastal Teise maailmasõja lahingutes.

Praegune peahoone valmis 1949. aastal Leningradi transpordiprojekteerimise büroo arhitekti V. Tsipulini projekti järgi. Teadaolevalt ehitasid seda sõjavangid. Hoone kõige silmatorkavam osa on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga torn.

Mida jaamahoones vaadata

• Peaooteruum on kahekorruse kõrgune, silindervõlviga ja kuldsete korintose kapiteelidega betoonsammastega.
• Algsed lühtrid on alles nii ooteruumis kui ka endises restoranis.
• Kõrvalsaalis on ristpalklagi, kunstmarmorist põrand ja nõukogudeaegsed krohvreljeefid.

2017. aastal võeti hoone koos Narva jaama peahoonega kultuurimälestiseks. Muinsuskaitse peab seda üheks väärtuslikumaks ja esinduslikumaks stalinistliku stiili jaamahooneks Eestis, sest algne maht, fassaadikaunistused ja suur osa sisustusest on säilinud. Fassaad on aja jooksul olnud roosa, hallikassinine ja helekollane, praegune helehall toon pärineb 2013.–2014. aastast.

Auruvedur jaama ees

Jaama ees (Jaama puiestee 2f) seisab 1949. aastal Sormovo tehases ehitatud auruvedur SU 251-98. 87 tonni kaaluv vedur andis tunnis 12 tonni auru. Monumendiks pandi see 1998. aastal Pihkva–Valga–Riia raudteeühenduse 110. aastapäeva puhul. Vedurit saab vaadata ööpäev läbi.

Rongid täna

Valga on ainus raudteeühendus Eesti ja Läti vahel. Elroni rongid sõidavad Tartu–Valga liinil ning 12. jaanuarist 2026 peatub Valgas kord päevas ka otserong Tallinn–Tartu–Riia. Sõiduplaanid leiad aadressilt elron.ee. Jaamast on kesklinna ja keskväljakule umbes poolteist kilomeetrit.