Meie Valga

Kultuur

Jaani kirik: Eesti ainus ovaalse põhiplaaniga kirik ja ainus Ladegasti orel

Valga kesklinna Jaani kirik valmis 1816. aastal Christoph Haberlandi projekti järgi ja on Eesti ainus ovaalse põhiplaaniga kirik. Selle Friedrich Ladegasti orel aastast 1867 on ainus algsel kujul säilinud Ladegasti orel Eestis.

Valga Jaani kirik ümara kupli ja valge torniga
Valga Jaani kirik. Foto: Vaido Otsar / Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0, kärbitud

Valga Jaani kirik (Kesk 21) keskväljaku ääres on linna tuntuim ehitis. See on Eesti ainus ovaalse põhiplaaniga kirik ja ainus koht Eestis, kus saab kuulata algsel kujul säilinud Friedrich Ladegasti orelit.

Ehitus kestis 29 aastat

Varem olid Valgas ainult puukirikud, mis said sõdades ja tulekahjudes korduvalt kannatada. Uue kivikiriku nurgakivi pandi 31. mail 1787 endise kalmistu kohale turuplatsi kõrvale. Projekti koostas Riia arhitekt Christoph Haberland.

Kirik ehitati annetuste toel. Katus saadi peale kahe aastaga, kuid rahapuudus venitas lõpetamist aastaid. Keiser Aleksander I annetas ehituseks 5000 rubla, kellatorn valmis 1816. aastal ja kirik pühitseti 3. septembril 1816. Kiriku 200. aastapäeva tähistati 2016. aastal.

Barokk ja klassitsism ühes hoones

Kirikus on segunenud hilisbarokk ja klassitsism. Barokile viitavad kaaraknade kohal olevad ovaalsed härjasilmaaknad, klassitsistlikud on uksed, alumised aknad ja kantsel. Sees pole ühtegi tugisammast – lagi toetub ainult seintele. Kirikusse mahub 800 inimest, löövi kõrgus on 9 meetrit ja torn on 40 meetrit kõrge. Altarimaal kujutab ülestõusnud Kristust. Kirik on kultuurimälestis.

Ladegasti orel aastast 1867

Kiriku oreli ehitas 1867. aastal tuntud Saksa orelimeister Friedrich Ladegast. Eestis on Ladegasti oreleid kaks, kuid Tallinna toomkiriku pill ehitati 1913. aastal ümber, nii et Valga orel on ainus algsel kujul säilinud. Aastatel 1998–2004 restaureeris oreli Olev Kentsi Orelitöökoda ning ka orel ise on muinsuskaitse all. Kirikus peetakse regulaarselt orelikontserte.

Tornis on kirikukell ja 1997. aastast arvutiga juhitav elektrooniline kellamäng. Iga päev keskpäeval ja keskööl kõlab tornist spetsiaalselt sellele kirikule loodud meloodia.

Kogudused ja mälestustahvel

Kirik sai nime saksa Jaani koguduse järgi, kes seda algul kasutas. 1880. aastal asutati selle juurde eestikeelne Peetri kogudus, mis iseseisvus 25. oktoobril 1908. Kirikus käis ka läti Lugaži kogudus, kes kolis hiljem Valka. Praegu teenib kirikus EELK Valga Peetri-Luke kogudus.

Kiriku seinal on mälestustahvel Soome vabatahtlike Põhja Poegade rügemendile, kes võitles Vabadussõjas Eesti eest. Nõukogude ajal tahvel hävitati, 1999. aastal avati see uuesti.

Külastamine

Suvehooajal, 1. maist 30. septembrini on kirik avatud teisipäevast laupäevani kell 11–16 ja pühapäeval 10–16. Oktoobrist aprillini saab kirikut külastada ainult eelneval kokkuleppel. Kirik kuulub 2007. aastast Teeliste kirikute hulka.

24. septembrist 6. jaanuarini on kirikus üleval Valga Muuseumi näitus.

Kiriku ees on keskväljak piirikiigega ja lähedal Kesk 11 asuv puitraekoda. Rohkem vaatamisväärsusi leiad lehelt Mida teha Valgas.

Allikas: Vikipeedia: Valga Jaani kirik, Kultuurimälestiste register 23319, Visit Estonia, Valga Muuseum

Jaga lugu: Facebook WhatsApp E-post